See on enimlevinud lähenemisviis. Lühidalt lahtiseletatuna tähendavad kaubakesksed müügid seda, et ettevõtjal tekib mingi idee uue toote või teenuse jaoks ning hakkab selle kallal tööle. Kui toode/teenus on valmis turule toomiseks, hakkab ettevõtja mõtlema, kuidas saaks seda müüa ühele või teisele sihtgrupile. Ettevõtjal on väljamõeldud sihtgrupid, kes sellest tootest kasu saaksid ning ta pakendab ja kohandab oma turundussõnumeid nendeni jõudmiseks vastavalt.

 

Selle lähenemisviisi puuduseks on see, et sageli on esialgsed hinnangud ekslikud või puudulikud ning tuleb välja, et toode sobib paremini hoopis muule sihtrühmale. Või siis sihtrühm on õige, aga sõnumid ja müügiargumendid, mida turunduses kasutatakse, ei ole potentsiaalsetele ostjatele oluline. Erinevate sõnumite katsetamine ja sihtgrupi psühhograafia tundmaõppimine võib võtta väga palju aega ja kindlasti ka raha.

 

Teine asi, mis sageli juhtub, on see, et suheldes  ostjatega, saab ettevõtja tagasisidet, et toode oleks hoopis parem, kui sel oleks ka mingid teised omadused ja funktsioonid. See tähendab, et sihtgrupi vajadusi hinnati valesti ning toode sellisel kujul nagu ta on ei sobi üldse ning see tuleb uuesti valmis teha.

 

Tootekeskse lähenemise eeliseks on see, et ettevõtja saab ilma eelneva isikliku kogemuseta siseneda pea igale turule. Loomulikult on võimalik ka täielik innovatsioon või siis lihtsalt hea vedamine.

 

Selle tulemusena me näeme ka Eesti internetiruumis palju veebilehti ja -teenuseid, mis nt. pakuvad reklaamivõimalusi – ilma, et oleks ise reklaamiostja rollis kunagi olnud. Või siis töötatakse välja üha uusi portaale, mille loomine pole tingitud sihtrühma vajadusi tundes, vaid unistusest hakata nt. Delfi-mahus reklaamiraha teenima.

 

 

 

 

Sellise lähenemise juures on ettevõtja olulise kogemusega antud valdkonnas, kuhu sisenetakse. Näiteks hiphoppar, kes loob oma hip-hop rõivastusliini ja teab täpselt, et mida sihtgrupp soovib, mis hetkel puudu on, mida saaks paremini teha ning tunneb kultuuri: kuidas see kontingent omavahel räägib, millist sõnavara kasutab, millised motivaatorid mõjuvad.

 

Kliendikeskse lähenemise juures tunneb ettevõtja turgu ning sihtrühma vajadusi ja probleeme, olles ise selle sihtrühma osa. Ta ei pea mõtlema, et kes tema toodet või teenust ostaks – kuna see on loodud juba konkreetset sihtrühma ja selle vajadusi silmas pidades.  Ta ei pea uurima kuidas jõuda oma sõnumiga klientideni – ta juba teab, kus kliendid liiguvad, mida loevad, vaatavad ja kuulavad. See on oluline raha ja aja kokkuhoid. Tulles ise oma tulevaste klientide ridadest on ettevõtjal ka usaldusväärsuse eelis. Kui endine profisurfar hakkab tootma eriliselt disainitud surfilaudu, siis ta saab oma lugu kasutada otseselt turunduses: “ma surfasin 20 aastat ja nüüd leiutasin maailma parima surfilaua oma kogemusi arvesse võttes. Oleks mul selline laud vaid varem olnud…”. See on palju usutavam ja suhet tekitavam kui mingi umbisikulise korporatsiooni toode.